Laupäev, 24. veebruar 2018

Reede, 16. veebruar 2018

TÄHISTAME ETTELUGEMISEGA ENO RAUA 90 - NDAT SÜNNIAASTAPÄEVA.

Täna käis meil külas Pisisaare Algkooli lasteaiarühm. Lugesime Eno Raua raamatut "Kassid ja hiired" Ettelugemine toimus koos teatri tegemisega. Pärast said lapsed ise ka proovida Sellega tähistasime lastekirjanik Eno Raua 90- ndat sünniaastapäeva. Lapsed tutvusid ka raamatukogus oleva vanaaegsete tööriistade näitusega. Lõpuks valisid lapsed Nukitsa konkursil olevate raamatute vahel oma lemmikud.









Teisipäev, 13. veebruar 2018

VASTLAPÄEV

Vastlapäev (ka lihaheitepäevpudrupäevliupäev ~ liugupäev) on kristlikus kirikukalendris ja eesti rahvakalendris tuhkapäevale eelnev päev ehk viimane päev enne ülestõusmispühadele eelnevat varakevadist seitsmenädalast suurt paastu. Vastlapäeva nimetus ongi pärit saksakeelsest (fasten) või rootsikeelsest sõnast (fastlag), mis tähistab paastu. Nimetus levis rahva hulka hernhuutlaste kaudu.
Paastuajal olid keelatud lõbustused ja rammus toit, seega kasutati vastlapäeval juhust, et korralikult pidutseda ja süüa enne paastu. Eesti traditsiooniline vastlatoit on herne- või oasupp ja seajalad, uuemal ajal ka vahukoorega vastlakuklid. Eesti vastlapäevakombestikku kuulub kelgutamine ning pikk kelguliug ennustab järgnevaks suveks head linakasvu.
Paljud romaani rahvad tähistavad vastlapäeva karnevalidega, tuntuim on New Orleansi Mardi Gras (prantsuse keeles 'rasvane teisipäev'). Anglosaksi traditsioon on vastlapäeval pannkookide söömine. Vene rahvatraditsioonis on pidustustele ja pannkookide söömisele pühendatud terve nädal – võinädal (масленица).
Eestis oli veel 20. sajandi algul toitumine aastaajaga seotud. Sealiha söödi ainult talvel. Siga tapeti mardipäevaks või jõuludeks ja jagati talve peale. Vastlapäevaks olid ainult jalad järel ja seetõttu neid söödigi. Peale vastlapäeva sealiha ei söödud, sellest ka nimetus "lihaheide". Kui liha oli otsas, lehm polnud veel hakanud lüpsma ja kanad munele, oligi olukord paratamatult paastuga sarnane.

https://et.wikipedia.org/wiki/Vastlap%C3%A4ev


                         
                                                     /Leelo Tungal/

Esmaspäev, 12. veebruar 2018

                                       "Hoia oma koera koonust sabaotsani"

                                           Algamas on kollase koera aasta.

                                      

                                       Mitmeid ameteid ma pean,                                                                                              karja hoian, kelku vean,                                                                                                vahel olen jahimees,                                                                                                       mõnikord valvuriks maja ees.



Neljapäev, 8. veebruar 2018


Lastekirjanik Eno Raud sündis Tartus kirjanik Mart Raua ja lasteaedniku (hiljem ka lasteluuletaja) Lea Nurkse pojana. Õppis mitmes Tallinna ja Tartu koolis ning Tallinna Õpetajate Seminaris, 1952 lõpetas Tartu Ülikooli eesti filoloogina. Töötas 1952–1956 Fr. R. Kreutzwaldi nim Riiklikus Raamatukogus ning 1956–1965 lastekirjanduse toimetajana, hiljem vabakutseline kirjanik. Kirjanike Liidu liige a-st 1963. Lastekirjanik Aino Perviku abikaasa, Rein Raua, Mihkel Raua ja Piret Raua isa.
Eno Raud on eesti lastekirjanduse viljakamaid, tunnustatumaid ja tõlgitumaid autoreid. Temalt on ilmunud üle 50 lasteraamatu. Lastele kirjutamist alustas realistlike lapsepõlvelugudega („Roostevaba mõõk” 1957, „Sõjakirves on välja kaevatud” 1959) ja väikelastele mõeldud lühipaladega („Nii ja naa“ 1957, „Mõru kook” 1959 jt). Loomingu tippteosteks kujunesid muinasjutuliste elementidega Sipsiku lood („Sipsik” 1962, „Anu ja Sipsik” 1970) ning Naksitrallide sari, mis pajatab inimlike omadustega fantaasiamehikestest Muhvist, Kingpoolest ja Sammalhabemest („Naksitrallid” I-II 1972–1975, „Jälle need naksitrallid” I-II 1979-1982). Naksitrallide tuntus ulatub kaugelt üle eesti keele piiride (tõlgitud saksa, vene, läti, leedu, ukraina, tšehhi, slovaki, ungari, moldova, bulgaaria, gruusia, mari jpt keelde).
Eno Raua loomingut iseloomustab mitmekihiline ainekäsitlus, rikas fantaasia, vahe huumor ning ühiskonnaprobleemide ja argielu originaalne lahtimõtestamine. Keskmisele koolieale mõeldud lugudes on autor õnnestunult tabanud eakohase romantika ja/või seikluslikkuse õhkkonda („Tuli pimendatud linnas” 1967, „Lugu lendavate taldrikutega” 1969 jt). Muinasjutud, lühipalad ja luuletused paistavad silma vaimukuse, kujundileidlikkuse ja sõnaosavusega („Peep ja sõnad” 1967, „Karu maja” 1972, „Kalakari salakaril” 1974, „Ninatark muna” 1980 jt), väikelastelood seevastu südamliku lihtsusega („Sipsik”, „Triin ja päike” 1971 jt).
Eno Raud on teinud ka rahvaluuletöötlusi lastele („Kalevipoeg” 1961 jt) , kirjutanud reisilugusid („Rein karuradadel” 1962, „Põdrasõit” 1965), lastenäidendeid, filmistsenaariume („Tuli öös”, „Naksitrallid” jt) ning koostanud ülipopulaarsed lastekirjanduse kogumikud „Kirju-Mirju” (I-II 1969-1974).
Eno Raua lasteraamatuid on kahel korral auhinnatud lastekirjanduse aastapreemiaga. „Jälle need naksitrallid” I-II sai 1987. aastal Nõukogude Eesti preemia. 1974. aastal kanti Eno Raud nimi IBBY aunimekirja („Naksitrallid” I). Eno Raua lasteraamatuid on tõlgitud ca 30 keelde.
  Allikas :  http://www.elk.ee/?profile=eno-raud


Teisipäev, 6. veebruar 2018












Näituse eesmärk on näidata nooremale põlvkonnale milliseid tööriistu kasutati A. H. Tammsaare eluajal ja Eesti Vabariigi algusaastatel.

Esmaspäev, 5. veebruar 2018

MEISTERDAMINE.

Reedel jätkasime sinimustvalgete lindude, lillede ja liblikate meisterdamisega. Aitäh Andre, Neleliis, Birgit ja Keitlin.








Neljapäev, 1. veebruar 2018

                           "Pajusi kandi raamatuteadlane, kirjandusloolane  ja bibliofiil JAAN ROOS -130"