Pajusi Raamatukogu

Kaunist Eesti Vabariigi sünnipäeva !

Täna käis meil külas Pisisaare Algkooli lasteaiarühm. Lugesime Eno Raua raamatut "Kassid ja hiired" Ettelugemine toimus koos teatri tegemisega. Pärast said lapsed ise ka proovida Sellega tähistasime lastekirjanik Eno Raua 90- ndat sünniaastapäeva. Lapsed tutvusid ka raamatukogus oleva vanaaegsete tööriistade näitusega. Lõpuks valisid lapsed Nukitsa konkursil olevate raamatute vahel oma lemmikud.

Vastlapäev  (ka  lihaheitepäev ,  pudrupäev ,  liupäev  ~  liugupäev ) on  kristlikus   kirikukalendris  ja  eesti rahvakalendris   tuhkapäevale  eelnev päev ehk viimane päev enne  ülestõusmispühadele  eelnevat varakevadist seitsmenädalast suurt  paastu . Vastlapäeva nimetus ongi pärit  saksakeelsest  ( fasten ) või  rootsikeelsest  sõnast ( fastlag ), mis tähistab paastu. Nimetus levis rahva hulka  hernhuutlaste  kaudu. Paastuajal olid keelatud lõbustused ja rammus toit, seega kasutati vastlapäeval juhust, et korralikult pidutseda ja süüa enne paastu. Eesti traditsiooniline vastlatoit on  herne - või  oasupp  ja seajalad, uuemal ajal ka  vahukoorega   vastlakuklid . Eesti vastlapäevakombestikku kuulub kelgutamine ning pikk kelguliug ennustab järgnevaks suveks head  linakasvu . Paljud  romaani rahvad  tähistavad vastlapäeva  karnevalidega , tuntuim on  New Orleansi   Mardi Gras  ( prantsuse keeles  'rasvane teisipäev'). Anglosaksi traditsioon on vastlapäeval  pannkookide

                                       "Hoia oma koera koonust sabaotsani"                                            Algamas on kollase koera aasta.                                                                               Mitmeid ameteid ma pean,                                                                                               karja hoian, kelku vean,                                                                                                 vahel olen jahimees,                                                                                                        mõnikord valvuriks maja ees.

Lastekirjanik Eno Raud sündis Tartus kirjanik Mart Raua ja lasteaedniku (hiljem ka lasteluuletaja) Lea Nurkse pojana. Õppis mitmes Tallinna ja Tartu koolis ning Tallinna Õpetajate Seminaris, 1952 lõpetas Tartu Ülikooli eesti filoloogina. Töötas 1952–1956 Fr. R. Kreutzwaldi nim Riiklikus Raamatukogus ning 1956–1965 lastekirjanduse toimetajana, hiljem vabakutseline kirjanik. Kirjanike Liidu liige a-st 1963. Lastekirjanik Aino Perviku abikaasa, Rein Raua, Mihkel Raua ja Piret Raua isa. Eno Raud on eesti lastekirjanduse viljakamaid, tunnustatumaid ja tõlgitumaid autoreid. Temalt on ilmunud üle 50 lasteraamatu. Lastele kirjutamist alustas realistlike lapsepõlvelugudega („Roostevaba mõõk” 1957, „Sõjakirves on välja kaevatud” 1959) ja väikelastele mõeldud lühipaladega („Nii ja naa“ 1957, „Mõru kook” 1959 jt). Loomingu tippteosteks kujunesid muinasjutuliste elementidega Sipsiku lood („Sipsik” 1962, „Anu ja Sipsik” 1970) ning Naksitrallide sari, mis pajatab inimlike omadustega fantaasiame

Näituse eesmärk on näidata nooremale põlvkonnale milliseid tööriistu kasutati A. H. Tammsaare eluajal ja Eesti Vabariigi algusaastatel.

Reedel jätkasime sinimustvalgete lindude, lillede ja liblikate meisterdamisega. Aitäh Andre, Neleliis, Birgit ja Keitlin.

                            "Pajusi kandi raamatuteadlane, kirjandusloolane   ja bibliofiil JAAN ROOS -130"