Neljapäev, 27. aprill 2017

                                            Meisterdada on lõbus.




                                   Aitäh Neleliisile ja Birgitile

Kolmapäev, 26. aprill 2017

"PAJUSI RAAMATUKOGU 90"

Pajusi Raamatukogu tähistas 19.aprillil oma 90.sünnipäeva. Sellest auväärsest tähtpäevast oli tulnud osa saama hulgaliselt aktiivseid lugejaid, kohalikke elanikke ja õnnitlejaid.
Luulekavaga esinesid Pisisaare Algkooli lapsed, muusikalist vahepala pakkusid lõõtspillimängijad Külli ja Olav Valk Põltsamaalt.


Pajusi raamatukogu asutati 1927 a. Pisisaare kooli juurde Laulu- ja Mänguselts „Saturnus“ poolt. Esimene juhataja ja laenutaja oli koolijuhataja ning seltsi algataja Johannes  Lande. Paljud inimesed kinkisid raamatukogule raamatuid. Toimus ka raamatute korjandus taludest. Isetegevuslike  pidude korraldamisel saadud raha eest osteti uusi raamatuid. 1928 a. tuli koolijuhatajaks Harald Otto, kes hakkas ka raamatuid laenutama. 1940 a. eraldas Pajusi Vallavolikogu 75 kr. raamatute ostmiseks. Sõja ajal raamatukogu töö soikus. Peale sõda 1946 a. kolis raamatukogu Pisiaare koolimajast Pajusi mõisa majja. Elanikelt korjati kokku raamatukogu raamatud, mis olid jäänud seoses sõja puhkemisega lugejate kätte. Esimene juhataja peale sõda oli Eduard Ärma. Aastatel 1947-1949 oli juhataja Laidi Järvela. Raamatukogus puudusid avariiulid ja lugejakaardid. Raamatuid hoiti kappides  ja lugejad registreeriti vihikusse. Avati laenutuspunkt Luiges. Sellest sai raamatukogu uueks nimeks Pajusi-Luige raamatukogu. 1949-1951a. sügiseni  oli juhatajaks  Aino Ulp. Sellel ajal loeti kõige  rohkem põllumajanduslikku kirjandust. Raamatuid tuli lugejatele koju viia. Igas kvartalis oli suulised aruanded rajooni kultuuriharidusala inspektorile ja Pajusi Valla Täitevkomiteele. Raamatud toodi pakkidega Tallinnast. Aastatel 1951-1952 oli juhatajaks Lembit Villems, 1952-1955 Aleksander Tikkar. 1955 a. tuli raamatukogusse tööle esimene raamatukogunduse haridusega juhataja Hille-Mai Lugus. Siis alustati alfabeetilise ja süstemaatilise kataloogi koostamisega. Avati rändkogu Pisisaare 7-klassilise kooli juures ja järgnevatel aastatel rändkogud Loopres ja  Raasnas.  1966 a. suvel lahkus H-M Lugus juhataja kohalt ja asus tööle Põltsamaa rajooniraamatukogusse. Pajusis töötas ta 11 aastat. 1966 a. septembrini töötas tema asemel Elli Jõemets. Aastatel 1966-1987 töötas juhatajana Helve-Lende Pajo.  Sellel ajal oli raamatukogu peamine ülesanne propageerida nõukogulikku elulaadi , tähistada nõukogulikke tähtpäevi tutvustada elanikkonnale NLKP kongresside materjale ning viisaastaku ülesandeid. 1970 a. kolis raamatukogu samas majas suurematesse vastremonditud ruumidesse.  Luiges ja Loopres asuv rändkogu  suleti.  Pajusi-Luige raamatukogu nimetati ümber Pajusi raamatukoguks. 1987  a. sai raamatukogu uued ruumid Pajusi külanõukoguga ühte majja. Selle aasta suvel läks pensionile kauaaegne juhataja Helve-Lende Pajo ja tema asemele tuli Viivi Tell, kes lahkus sama aasta oktoobris. 1987 a. oktoobrist  töötan juhatajana mina. Lapsepuhkuse ajal  a. 2000-2002 asendas mind Aive Nurmekivi.
1993 a. aastal kolis raamatukogu Pisisaare külla uutesse ruumidesse . Korraldati rohkem üritusi, näitusi ja väljapanekuid. Lugejate arv suurenes 340 –ni, laenutuste arv 14000-ni. 1999 a. sai raamatukogu telefoni.  2001 a. märtsis kolis raamatukogu  esimesele  korrusele vastremonditud suurematesse  ruumidesse. Uuendati ka kogu mööbel. Jätkus ruumi ajalehtede ja ajakirjade lugemiseks, ürituste korraldamiseks ja näitusteks. Avati avalik internetipunkt. Saadi Wifi ühendus. Suurenes külastatavus. 2006 a. sai raamatukogu tööarvuti, printeri ja vöötkoodilugeja. Aprillis  liitus raamatukogu raamatutarkvaraga RIKS. Alustati raamatute sisestamist elektronkataloogi ja samaaegselt laenutamist.
2009 a. viidi läbi elektrooniline inventuur.  
Raamatukogul on oma blogi ja Facebooki konto. Neid külastades on lugejad kursis raamatukogus toimuvaga.  Samuti saab kasutada printimise, skaneerimise ja koopiate tegemise võimalust.
Aastate jooksul on meie lugejatega kohtumas käinud kirjanikud Ilmar Tomusk, Marje  Ernits, Kerttu Soans, Mika Keränen, Andrus Kivirähk, Siiri Laidla, Henn-Kaarel Hellat, Ilmar Särg, rännumees ja kirjanik Marko Kaldur, teletäht Maire Aunaste, Heiki Vilep, hobiluuletaja Heldur Lääne, jutuvestja Piret Päär koos rahvamuusik Merike Paberitsiga . Veel on külastanud meid poliitikud, meisterkokk Elle Reeder ja kultuuritöötaja Laine Kondas.
Raamatukogus on saanud tutvuda mitmesuguste näituste ja väljapanekutega, nii väljastpoolt tulnud kui ka kohalike inimeste töödega. Meil on näitusel olnud kruusid, klaasid, sallid, kellad, ehted ja harrastuskunstnike Üllar-Peep Tamme, Aide Truu, Luule Tuuri, Ira Kaaruse, Aime Weltermanni, Ruth Krempeli, Lea Jaakuse , Meeri Remmelga ja Gunnar Vasemägi maalid ja joonistused.
2016 a. lõpuga on raamatukogus raamatuid 9464 eks. Lugejaid 309 sellest lapsi 57, laenutusi 6540, külastusi 4951
Tänan Pajusi Vallavalitsust  ja keskkogu hea ja sõbraliku koostöö eest ning kõiki esinejaid, õnnitlejaid, lugejaid ja üritustel kaasalööjaid.
Aidi Vallik on kirjutanud raamatutest ja raamatukoguhoidjatest:
Raamatu kodu on raamatukogus,
seal on ta õnnelik, seal on ta kodus,
riiulis mõnusalt teistega koos,
ootab, kas homne päev reisi ehk toob!
Raamat saab preemiaks puhkusereisi,
siis kui ta huvitab paljusid teisi.
Raamatukogus on raamatul hoidja,
kes alati teab, kust raamatut leida:
kas see on riiulis teistega koos,
kellegi käes, kes lugemishoos,
reisile pääsenud võõrasse koju..
iga viimsegi raamatupoju
kohta teab raamatukogus ta hoidja,
kust teda leida ja kus teda hoida,
kui raamatul jalad, näe oleksid antud,
ta siis nagu kutsikas käiks hoidja kannul.
Raamatukogutöötaja:
Võib raamatukogutöötaja olla
krunniga kuklas või kiharad valla.
Võib ajaga minna ka raamatu moodi
ja tagakülje peal kanda triipkoodi.
Võib-olla ta vahel ei ööbigi kodus,
vaid tukastab riiulil raamatukogus.
Sealt laenutusletti võib jõuda, kes kenam,
kui raamatukogus on töötajaid enam.
Iga kord, kui avad raamatu, õpid paratamatult midagi juurde. (Hiina vanasõna)











































Neljapäev, 13. aprill 2017

                                                    Ilusaid pühi!


                                 Pisisaare Algkooli lastetööd.

Kolmapäev, 12. aprill 2017

Teisipäev 11.aprill toimus raamatukogus endise Pajusi kandi inimese Aime Weltermanni maalinäituse avamine. 

Aime on sündinud 1945 aastal. Tema lapsepõlv möödus siin Väike-Luiges ja hiljem Pajusis. Algkoolis käis ta Pisisaares. 1962 aasta sügisel läks ta õppima Türile põllumajandust ja karjakasvatust. Paljude aastate jooksul on ta töötanud erinevatel töökohtadel. 

Joonistada ja luuletusi kirjutada meeldis talle juba lapsena. Kuna sellel ajal oli paberit vähe, siis joonistas ta ajalehe äärtele. Vanemaks saades on ta oma joonistamis- ja luuleoskust pidevalt täiendanud. 

Ta on läbinud Põltsamaa Kunstikooli ja tema maalid on üleval olnud mitmetel näitustel. Teiseks suureks hobiks on tal aiandus.

Aime on erakordselt soe ja sõbralik inimene ning tal on iga asja kohta oma arvamus mida ta jagab meeleldi ka teistega.


                                      "Inimesi meie keskelt"









                             Näitus jääb avatuks aprilli lõpuni. 

    Külastage raamatukogu kindlasti ja saage osa ilusast näitusest.


Esmaspäev, 10. aprill 2017

                                                          "Linnud"

                     
    


                                Pisisaare Algkooli lastetööde näitus

Neljapäev, 6. aprill 2017

Esmaspäev, 3. aprill 2017

                                                      "Aedniku kevad"


         "Eesti proosakirjanik- ja luuletaja Henn-Kaarel  Hellat 85"


     Lugejatega kohtus kirjanik, arst ja mesinik Ilmar Särg


28. märtsil kohtus raamatukogus meie lugejatega kirjanik Ilmar Särg. Tal on oma perekirjastus Lambri Raamat. Tegeleb mesindustaluga ja töötab Tartu Ülikooli Kliinikumis kardioloogina. Kirjanik tutvustas oma kõige uuemat raamatut "Varjus" ja ka varem ilmunud raamatuid. Ta on avaldanud luule- ja jutukogusid, romaane ja lasteraamatuid.
 2002 aastal sai ta raamatu "Sada aastat armastust" eest A. H. Tammsaare nimelise kirjanduspreemia. 
Kohapeal sai kaasa osta raamatuid, mett ja teisi mesindussaadusi. 
                                                
                  "Ime"                                                    
             /Ilmar Särg/
                                        
                          
 Taas kevad tuli me õuele.                                                              
 Tuli varem, kui arvasime.                                   
 Igal puul, igal põõsal, vees ja maal                                                                             sündis ja kasvas ime.
                                      
  Läks mööda päevi ja nädalaid,                                  
  see ime sai suviselt suureks.                                  
  Ta ladvana taevasse sirutus,                                    
  vajus mulla põhjani juureks.
                                     
  Ja sügisel halla saabudes -                                   
  küll tuli sel aastal see hilja -                                   
  me perel läks aega enam kui kuu,                                  
  et koguda kokku ta vilja.