Otse põhisisu juurde

PAJUSI RAAMATUKOGU


PAJUSI RAAMATUKOGU AJALUGU
Pajusi raamatukogu asutas 1927. aastal Pisisaare kooli juurde Laulu- ja Mänguselts „Saturnus“. Esimesed laenutajad olid kooliõpetajad. Pärast Teist maailmasõda kolis raamatukogu Pajusi kultuurimajja. Raamatukogus puudusid sellel ajal avariiulid ning raamatuid hoiti kappides. Aastatel 1966-1987 töötas juhatajana Helve-Lende Pajo. 1987. aastal sai raamatukogu uued ruumid Pajusi külla Pajusi külanõukoguga ühte majja. 1992. aasta septembrist toodi raamatukogu Pajusi Vallavalitsuse alluvusse. 2001. aasta märtsis kolis raamatukogu uutesse remonditud ruumidesse kortermaja esimesele korrusele, kus alustas tööd ka avalik internetipunkt. 1. märtsist 2007 laenutatakse raamatuid elektrooniliselt.                                                                                                                               

Loe põhjalikumalt ...

Pajusi raamatukogu asutas 1927. aastal Pisisaare kooli juurde Laulu- ja Mänguselts „Saturnus“. Esimene juhataja ja laenutaja oli koolijuhataja ning seltsi algataja Johannes Lande. Inimesed kinkisid raamatukogule raamatuid. Toimus ka raamatute korjandus taludest. Isetegevuslike pidude korraldamisel saadud raha eest osteti uusi raamatuid. 1928. aastal tuli koolijuhatajaks Harald Otto, kes hakkas ka raamatute laenutajaks. 1940. aastal eraldas Pajusi Vallavolikogu 75 kr raamatute ostmiseks. Sõja ajal raamatukogu töö soikus.
Peale sõda, 1946. aastal kolis raamatukogu Pisisaare koolimajast Pajusi kultuurimajja. Elanikelt korjati kokku raamatukogu raamatud, mis olid seoses sõja puhkemisega jäänud lugejate kätte. Esimene juhataja peale sõda oli Eduard Ärma. Aastatel 1947-1949 oli juhataja  Laidi Järvela. Raamatukogus puudusid sellel ajal avariiulid ja lugejakaardid. Raamatuid hoiti kappides. Kõik lugejad registreeriti vihikusse. Avati raamatute laenutamise punkt Luige külas ja Pajusi raamatukogu sai nimeks Pajusi-Luige raamatukogu.
1949-1951. aasta sügiseni oli juhatajaks Aino Ulp. Kõige rohkem loeti põllumajanduslikku kirjandust. Raamatuid tuli lugejatele ka koju viia. Igas kvartalis olid suulised aruanded rajooni kultuuriharidusala inspektorile ja Pajusi Valla Täitevkomiteele. Raamatud toodi bibkollektorist. Aastatel 1951-1952 oli juhatajaks Lembit Villems, 1952-1955 Aleksander Tikkar.
1955. aastal tuli raamatukogusse tööle esimene raamatukogunduse alase haridusega juhataja Hille-Mai Lugus. Siis alustati alfabeetilise ja süstemaatilise kataloogi koostamisega. Avati rändraamatukogu Pisisaare 7-klassilise kooli juures. 1955. aastal oli lugejaid 152, lisaks rändkogu 79. Korraldati raamatunäitusi, tähistati nõukogulikke tähtpäevi ja kirjanike juubeleid. 1963. aastal loodi juurde 3 rändkogu: Pisisaares (laenutaja Mare Lettens), Luiges (laenutaja Inge Naarits) ja Raasnas (laenutaja Maimo Merilainen). 1966. aasta suvel lahkus Hille-Mai Lugus juhataja kohalt ja asus tööle Põltsamaale rajooniraamatukogusse. 1966. aasta septembrini töötas tema asemel Elli Jõemets.
Aastatel 1966-1987 töötas juhatajana Helve-Lende Pajo. Nõukogude perioodil oli  raamatukogu peamine ülesanne propageerida nõukogulikku elulaadi, tähistada nõukogulikke tähtpäevi ja tutvustada elanikkonnale NLKP kongresside materjale ning viisaastakute ülesandeid. 1970. aastal kolis raamatukogu samas majas suurematesse vastremonditud ruumidesse. Väliskirjandus paigutati riikide kaupa riiulitele. 1974. aastal ühendati Rutikvere raamatukogu Pajusi raamatukoguga ning sinna jäi ainult laenutuspunkt. Luiges olev rändkogu likvideeriti lugejate vähesuse tõttu ja Pajusi-Luige raamatukogu nimetati ümber Pajusi raamatukoguks. 1984. aastal suleti rändkogu Loopre külas. 1987. aastal sai raamatukogu uued ruumid Pajusi külla Pajusi külanõukoguga ühte majja. Selle aasta suvel läks pensionile kauaaegne juhataja Helve-Lende Pajo. Tema asemele tuli Viivi Tell, kes lahkus töölt sama aasta oktoobris.
1987. aasta oktoobrist kuni tänaseni töötab juhatajana Sirje Nurka (Lepik). Aastatel 2000-2002 asendas teda Aive Nurmekivi. 1992. aasta septembrist toodi raamatukogu Jõgeva Kultuuriosakonna alluvusest Pajusi Vallavalitsuse alluvusse. 1993. aastal kolis raamatukogu Pisisaare külla uutesse suurematesse ruumidesse korterelamu 3. korrusele. Korraldati üritusi, tehti näitusi ja väljapanekuid. Lugejate arv suurenes 340-ni ja laenutuste arv 14000-ni. 1994. aastal lõpetati süstemaatilise kataloogi kaartidega täiendamine. 1998. aastal toimus maakonna raamatukogude õppereis Norra ja Rootsi raamatukogudesse. 1999. aastal sai raamatukogu telefoni.  2000. aastal tähistati Eesti Raamatu Aastat.
2001. aasta märtsis kolis raamatukogu sama küla kortermaja esimese korruse remonditud ruumidesse. Uuendati ka mööbel. Tunduvalt paranes lugejate teenindus, jätkub ruumi ajalehtede ja ajakirjade lugejatele, väiksemate ürituste korraldamiseks ning näituste väljapanekuks. Uutes ruumides alustas tööd avalik internetipunkt ühe arvutiga. Suurenes  külastatavus. 2004. aastal sai internetipunkt juurde 2 arvutit. 2006. aastal sai raamatukogu  tööarvuti, printeri ja vöötkoodilugeja. Aprilli algul sisestati arvutisse raamatukoguprogramm RIKS. Seejärel alustati raamatute andmete sisestamist elektronkataloogi ja samaaegset laenutamist. 2007. aasta algul hakati välja andma elektroonilisi raamatukogukaarte. 2008. aasta jaanuaris lõppes andmete sisestamine.                                                                                                                                     
2008. aasta lõpul oli raamatukogul 10 606 teavikut ja 256 lugejat. 2008. aastal oli raamatukogu külastusi 6188 ja laenutusi 10 463. Raamatukogu ülalpidamiseks ja teavikute soetamiseks eraldatakse raha Pajusi valla eelarvest. Teavikute ostmiseks eraldab raha ka Eesti riik.

Koostanud Sirje Nurka                                                                                                                                                       raamatukogu juhataja