Pajusi Raamatukogu tähistas 19.aprillil oma 90.sünnipäeva. Sellest auväärsest tähtpäevast oli tulnud osa saama hulgaliselt aktiivseid lugejaid, kohalikke elanikke ja õnnitlejaid.
Luulekavaga esinesid Pisisaare Algkooli lapsed, muusikalist vahepala pakkusid lõõtspillimängijad Külli ja Olav Valk Põltsamaalt.
Pajusi raamatukogu asutati 1927 a. Pisisaare kooli juurde Laulu- ja Mänguselts „Saturnus“ poolt. Esimene juhataja ja laenutaja oli koolijuhataja ning seltsi algataja Johannes Lande. Paljud inimesed kinkisid raamatukogule raamatuid. Toimus ka raamatute korjandus taludest. Isetegevuslike pidude korraldamisel saadud raha eest osteti uusi raamatuid. 1928 a. tuli koolijuhatajaks Harald Otto, kes hakkas ka raamatuid laenutama. 1940 a. eraldas Pajusi Vallavolikogu 75 kr. raamatute ostmiseks. Sõja ajal raamatukogu töö soikus. Peale sõda 1946 a. kolis raamatukogu Pisiaare koolimajast Pajusi mõisa majja. Elanikelt korjati kokku raamatukogu raamatud, mis olid jäänud seoses sõja puhkemisega lugejate kätte. Esimene juhataja peale sõda oli Eduard Ärma. Aastatel 1947-1949 oli juhataja Laidi Järvela. Raamatukogus puudusid avariiulid ja lugejakaardid. Raamatuid hoiti kappides ja lugejad registreeriti vihikusse. Avati laenutuspunkt Luiges. Sellest sai raamatukogu uueks nimeks Pajusi-Luige raamatukogu. 1949-1951a. sügiseni oli juhatajaks Aino Ulp. Sellel ajal loeti kõige rohkem põllumajanduslikku kirjandust. Raamatuid tuli lugejatele koju viia. Igas kvartalis oli suulised aruanded rajooni kultuuriharidusala inspektorile ja Pajusi Valla Täitevkomiteele. Raamatud toodi pakkidega Tallinnast. Aastatel 1951-1952 oli juhatajaks Lembit Villems, 1952-1955 Aleksander Tikkar. 1955 a. tuli raamatukogusse tööle esimene raamatukogunduse haridusega juhataja Hille-Mai Lugus. Siis alustati alfabeetilise ja süstemaatilise kataloogi koostamisega. Avati rändkogu Pisisaare 7-klassilise kooli juures ja järgnevatel aastatel rändkogud Loopres ja Raasnas. 1966 a. suvel lahkus H-M Lugus juhataja kohalt ja asus tööle Põltsamaa rajooniraamatukogusse. Pajusis töötas ta 11 aastat. 1966 a. septembrini töötas tema asemel Elli Jõemets. Aastatel 1966-1987 töötas juhatajana Helve-Lende Pajo. Sellel ajal oli raamatukogu peamine ülesanne propageerida nõukogulikku elulaadi , tähistada nõukogulikke tähtpäevi tutvustada elanikkonnale NLKP kongresside materjale ning viisaastaku ülesandeid. 1970 a. kolis raamatukogu samas majas suurematesse vastremonditud ruumidesse. Luiges ja Loopres asuv rändkogu suleti. Pajusi-Luige raamatukogu nimetati ümber Pajusi raamatukoguks. 1987 a. sai raamatukogu uued ruumid Pajusi külanõukoguga ühte majja. Selle aasta suvel läks pensionile kauaaegne juhataja Helve-Lende Pajo ja tema asemele tuli Viivi Tell, kes lahkus sama aasta oktoobris. 1987 a. oktoobrist töötan juhatajana mina. Lapsepuhkuse ajal a. 2000-2002 asendas mind Aive Nurmekivi.
Luulekavaga esinesid Pisisaare Algkooli lapsed, muusikalist vahepala pakkusid lõõtspillimängijad Külli ja Olav Valk Põltsamaalt.
Pajusi raamatukogu asutati 1927 a. Pisisaare kooli juurde Laulu- ja Mänguselts „Saturnus“ poolt. Esimene juhataja ja laenutaja oli koolijuhataja ning seltsi algataja Johannes Lande. Paljud inimesed kinkisid raamatukogule raamatuid. Toimus ka raamatute korjandus taludest. Isetegevuslike pidude korraldamisel saadud raha eest osteti uusi raamatuid. 1928 a. tuli koolijuhatajaks Harald Otto, kes hakkas ka raamatuid laenutama. 1940 a. eraldas Pajusi Vallavolikogu 75 kr. raamatute ostmiseks. Sõja ajal raamatukogu töö soikus. Peale sõda 1946 a. kolis raamatukogu Pisiaare koolimajast Pajusi mõisa majja. Elanikelt korjati kokku raamatukogu raamatud, mis olid jäänud seoses sõja puhkemisega lugejate kätte. Esimene juhataja peale sõda oli Eduard Ärma. Aastatel 1947-1949 oli juhataja Laidi Järvela. Raamatukogus puudusid avariiulid ja lugejakaardid. Raamatuid hoiti kappides ja lugejad registreeriti vihikusse. Avati laenutuspunkt Luiges. Sellest sai raamatukogu uueks nimeks Pajusi-Luige raamatukogu. 1949-1951a. sügiseni oli juhatajaks Aino Ulp. Sellel ajal loeti kõige rohkem põllumajanduslikku kirjandust. Raamatuid tuli lugejatele koju viia. Igas kvartalis oli suulised aruanded rajooni kultuuriharidusala inspektorile ja Pajusi Valla Täitevkomiteele. Raamatud toodi pakkidega Tallinnast. Aastatel 1951-1952 oli juhatajaks Lembit Villems, 1952-1955 Aleksander Tikkar. 1955 a. tuli raamatukogusse tööle esimene raamatukogunduse haridusega juhataja Hille-Mai Lugus. Siis alustati alfabeetilise ja süstemaatilise kataloogi koostamisega. Avati rändkogu Pisisaare 7-klassilise kooli juures ja järgnevatel aastatel rändkogud Loopres ja Raasnas. 1966 a. suvel lahkus H-M Lugus juhataja kohalt ja asus tööle Põltsamaa rajooniraamatukogusse. Pajusis töötas ta 11 aastat. 1966 a. septembrini töötas tema asemel Elli Jõemets. Aastatel 1966-1987 töötas juhatajana Helve-Lende Pajo. Sellel ajal oli raamatukogu peamine ülesanne propageerida nõukogulikku elulaadi , tähistada nõukogulikke tähtpäevi tutvustada elanikkonnale NLKP kongresside materjale ning viisaastaku ülesandeid. 1970 a. kolis raamatukogu samas majas suurematesse vastremonditud ruumidesse. Luiges ja Loopres asuv rändkogu suleti. Pajusi-Luige raamatukogu nimetati ümber Pajusi raamatukoguks. 1987 a. sai raamatukogu uued ruumid Pajusi külanõukoguga ühte majja. Selle aasta suvel läks pensionile kauaaegne juhataja Helve-Lende Pajo ja tema asemele tuli Viivi Tell, kes lahkus sama aasta oktoobris. 1987 a. oktoobrist töötan juhatajana mina. Lapsepuhkuse ajal a. 2000-2002 asendas mind Aive Nurmekivi.
1993 a. aastal kolis raamatukogu Pisisaare külla uutesse ruumidesse . Korraldati rohkem üritusi, näitusi ja väljapanekuid. Lugejate arv suurenes 340 –ni, laenutuste arv 14000-ni. 1999 a. sai raamatukogu telefoni. 2001 a. märtsis kolis raamatukogu esimesele korrusele vastremonditud suurematesse ruumidesse. Uuendati ka kogu mööbel. Jätkus ruumi ajalehtede ja ajakirjade lugemiseks, ürituste korraldamiseks ja näitusteks. Avati avalik internetipunkt. Saadi Wifi ühendus. Suurenes külastatavus. 2006 a. sai raamatukogu tööarvuti, printeri ja vöötkoodilugeja. Aprillis liitus raamatukogu raamatutarkvaraga RIKS. Alustati raamatute sisestamist elektronkataloogi ja samaaegselt laenutamist.
2009 a. viidi läbi elektrooniline inventuur.
Raamatukogul on oma blogi ja Facebooki konto. Neid külastades on lugejad kursis raamatukogus toimuvaga. Samuti saab kasutada printimise, skaneerimise ja koopiate tegemise võimalust.
Aastate jooksul on meie lugejatega kohtumas käinud kirjanikud Ilmar Tomusk, Marje Ernits, Kerttu Soans, Mika Keränen, Andrus Kivirähk, Siiri Laidla, Henn-Kaarel Hellat, Ilmar Särg, rännumees ja kirjanik Marko Kaldur, teletäht Maire Aunaste, Heiki Vilep, hobiluuletaja Heldur Lääne, jutuvestja Piret Päär koos rahvamuusik Merike Paberitsiga . Veel on külastanud meid poliitikud, meisterkokk Elle Reeder ja kultuuritöötaja Laine Kondas.
Raamatukogus on saanud tutvuda mitmesuguste näituste ja väljapanekutega, nii väljastpoolt tulnud kui ka kohalike inimeste töödega. Meil on näitusel olnud kruusid, klaasid, sallid, kellad, ehted ja harrastuskunstnike Üllar-Peep Tamme, Aide Truu, Luule Tuuri, Ira Kaaruse, Aime Weltermanni, Ruth Krempeli, Lea Jaakuse , Meeri Remmelga ja Gunnar Vasemägi maalid ja joonistused.
2016 a. lõpuga on raamatukogus raamatuid 9464 eks. Lugejaid 309 sellest lapsi 57, laenutusi 6540, külastusi 4951
Tänan Pajusi Vallavalitsust ja keskkogu hea ja sõbraliku koostöö eest ning kõiki esinejaid, õnnitlejaid, lugejaid ja üritustel kaasalööjaid.
Aidi Vallik on kirjutanud raamatutest ja raamatukoguhoidjatest:
Raamatu kodu on raamatukogus,
seal on ta õnnelik, seal on ta kodus,
riiulis mõnusalt teistega koos,
ootab, kas homne päev reisi ehk toob!
Raamat saab preemiaks puhkusereisi,
siis kui ta huvitab paljusid teisi.
Raamatukogus on raamatul hoidja,
kes alati teab, kust raamatut leida:
kas see on riiulis teistega koos,
kellegi käes, kes lugemishoos,
reisile pääsenud võõrasse koju..
iga viimsegi raamatupoju
kohta teab raamatukogus ta hoidja,
kust teda leida ja kus teda hoida,
kui raamatul jalad, näe oleksid antud,
ta siis nagu kutsikas käiks hoidja kannul.
Raamatukogutöötaja:
Võib raamatukogutöötaja olla
krunniga kuklas või kiharad valla.
Võib ajaga minna ka raamatu moodi
ja tagakülje peal kanda triipkoodi.
Võib-olla ta vahel ei ööbigi kodus,
vaid tukastab riiulil raamatukogus.
Sealt laenutusletti võib jõuda, kes kenam,
kui raamatukogus on töötajaid enam.
Iga kord, kui avad raamatu, õpid paratamatult midagi juurde. (Hiina vanasõna)
